Ma lihtsalt pidin sellise pealkirja panema. Kes aru saavad, need ilmselt irvitavad praegu, kõht ripakil, aga need, kes aru ei saa... eks siis hiljem küsige! :)
Eelmine nädalavahetus olin ma nii lõpnud, et lihtsalt ei viitsinud midagi uut kirja panna, kuigi ära märkimist väärivaid sündmusi leidus kuhjaga. Seis on siis selline, et kaks laagrit - Männiku ja Klooga - on seljataga ning praegu ootab ees üks nädal mõnusat äraolemist Marjas. Enne järjekordset laagrit.
MÄNNIKU
Laager üldjärjekorranumbriga 2 oli orienteerumis- ja pioneeripõhine nähtus, mis suutis paljud võitlejad laatsa külastama sundida (mina nende hulgas ofc). See oli laager, kus ühel päeval korraldati kaks orienteerumist - päevane ja öine. Päevase elasin kuidagi suuremate hädadeta üle, kuid see öine pani ikka jalgadele korraliku paugu ära küll.
Kuna esimesel ööl polnud meil dušinurk veel püstitatud, siis kõmpisime täisvarustuses (aga kuidas siis ometi veel? :D) mingisse karjääri suplusele. Seal hakkas kaader aga meiega bluffima. See nägi välja nii, et mehed rivistati vee äärde (kogu varustus oli veel seljas!) anti käsklus "Ümber pöörd!" ja ühe sammu kaupa sunniti meid edasi, samal ajal küsides, ega kellelgi moblat kaasas pole. Ühtegi telefoni rakmete vahelt välja ei pudenenud ning õnneks jäid riided ka kuivaks. Suplus ise kestis ca 4 min, mis 3 km täisvarustuses rännaku järel jäi küll häbematult väheseks. :)
Selles laagris oli meil põhiteemaks "Gaas! Gaas!", sest esimest korda tõmbasime pähe gaasimaskid. Prillide puudumisest tingitud akvaariumiefekt, kaetud kõrvad ja nägu ning hingamise sahin tekitasid tunde vee all olemisest. Korra saime maskides ka kuulsat telefonimängu mängitud. Üks sõnum muutus ikka kardinaalselt teiseks, aga eks sel oli oma osa ka teatud reameestel, kel selle eest ka motiveerivaid kehalisi harjutusi teha lubati.
Siis teine läbiv teema oli camo, mis koosnes näo maalimisest ja okste kinnitamisest riietele. Üks jaokaaslane koodnimetusega Topelt-Tango otsustas oma kunstiandeid näidata, maalides oma lahingpaarile kiisunäo ning ristiga kaelaketi. Ülem soovitas talle soojalt, et 4 km jooks täpiks ja tagasi tuleb tervisele vaid kasuks ning Topelt-Tango otsustas nõu kuulda võtta.
Mis veel uut - meile õpetati käemärke ja anti igale jaole medpakid juude. Need pole mingid pisikesed junnid taskusse pistmiseks, need on ikka korralikud paunad, mida rihmaga seljas kanda. Õnneks pole medpaun kuigi raske, aga sööstes ja kattes jäi ta mulle ikka edukalt jalgu ning otsustas korra ka tühjeneda. Vedas, et sel hetkel oli ilus palav ilm.
Ah jaa - kaevikud! Ühe päeva kulutasimegi lihtsalt kaevamisele ja oma töö maskeerimisele. Enda lahingpaariga ühendasime kaevikud ära ja sees oli päris ruumikas olla. Ainus häda oli vast see, et üks teravam nurk kippus kergesti lagunema, viies mu laskepesa käetoedki minema... Eelviimasel päeval pakkisime me telgid ning... te arvasite täiesti õigesti - tõmbasime bibid kaevikute kohale ja uinusime äikesevihma saatel!
Ma pole ausalt elu jooksul nii palju välku näinud! Sõna otseses mõttes igas sekundis oli taevas jälle sähvakaid täis! Aga minul läks veel mugavalt, sest lahingpaariga paigaldasime kahemehebibi korrektselt ning kaevasime ka vihmaveekraavid, kuid Sten külmetas ja jäi unest ilma, kui külm ligane telkmantel vastu ta keha kägardunud oli. Vaat' seda olukorda iseloomustabki pasakonn vahest ehk kõige korrektsemalt.
Aga jah, üldmulje oli see, et oli lõputu ringisebimine, vihm pladises ümberringi, puhkamiseks aega polnud ning pidev väss hammustas. Pärast need kaks päeva kasarmus... üks mugavustärn jälle juures! :)
KLOOGA
See laager oli juba täiesti teisest puust! Selliseid asju võiks ka edaspidi korraldada, sest me saime esmakordselt püssid tahmaseks määrida ning vaba aega oli ka veidi rohkem! Ilmselt peitus põhjus selles, et kaadril olid käed-jalad tööd täis meie ohutuse tagamisega ning keegi ei viitsinud meid liigselt nussida. Kõige toredam oli minu arvates see, et bibide all ei pidanudki olema! Töövõit, nagu on öelnud üks kuulus pioneer!
Laskmine oli võib-olla kõige meeldejäävam sündmus, sest varem polnud ma seda kordagi teinud. Esimene pauk ehmatas, edasi sujus juba täiesti pohhuilt. Ma sain ka peale esimest laskmist veidi teiste ees kõvatada, sest laskmine 25 m pealt läks mul eeskujulikult korda, kui üsna paljud kuulid leidsid oma otsa kümnes. Mind kutsuti üürikest aega ka snaipriks, kuna ma olin lihtsalt nii kõva mees. Laskmine kaugemalt paraku juba nii proff polnud ning 200 läks juba täiesti peeti. Aga snaipritiitel rändas vahepeal juba kahele jaokaaslasele. :D
Sütikud! Sütikute lõhkamine! Kes aru saab, see kasutab õiget intonatsiooni ja irvitab. Jah, Sten, ma kuulen sind praegu kõrvalruumis naermas. Põhimõtteliselt oli meil vahepeal reaalne võimalus näpud otsast lasta või manalasse reservi pääseda. Õnneks möödus lõhkamine vahejuhtumiteta ning näpud on kõigil veel alles.
Siis tuli tööriistade hooldus! Naer jätta! :D Olgu, kui teised camoga ja vastutegevusega orienteerusid, istusin ma jooksuvabastuse tõttu telgi ees ja puhastasin AK-d. Ikka korralik mustus tuli välja! Vaid mõni lask muudab relva seest juba korralikult sitaseks. Aga ütleme nii, et WD40 oli tark investeering, tulevased ajateenijad!
Pisargaasikambris saime ka passida. Maskid, vihmaülikond, läbipaistmatu udu, üks tuluke ühes nurgas - nagu Caater...
Siis olid meil veel vahipostid tulistamise ajaks, postid öö ajal, ahjuvalve, viimasel ööl ka valguspulkade valve... See viimane oli juba äge, sest kaader püüdis neid pulki keset ööd kätte saada. Meil oli aga selline süsteem, et kui karjutakse "Häire!", siis iga jao telgis äratab ahjuvalvaja kellegi teise üles ahju vaatama ning ise sööstab õue pulganäppajale peale. Ise sain ka mingi kolm korda õue joosta. Kuigi sel ööl oli uni ebakvaliteetne ja üürike, siis sellest hoolimata mulle see action meeldis. Tahan, et edaspidigi midagi sellist toimuks! :)
Saime ka uue relva oma jao arsenali juurde - MG3! Kui kasarmusse jõudsime, siis selle õlitamine oli kohe esimene tegevus, millega alustasime! Kui toimusid MG3 tunnid, siis Topelt-Tango ja Topelt-Alfa hakkasid verbaalset pulli tegema ning neile määrati ülesandeks kirjandid esitada. Teemadeks siis vastavalt "Miks ma nii palju mölisen" (600 sõna) ja "Armastus ja MG3" (400 sõna).
Metsa WC oli nii hästi maskeeritud, et paljud ei leidnud seda kergesti üleski. Minagi põrutasin sealt täie pasaga mööda, kui kiire oli. Viimasel päeval oli see ääreni täis, nii et järgmisel korral tuleb organiseerida sügavam auk! Kasarmus pidin Topelt-Tangole ka WC-paberile seletuskirja kirjutama, sest otsustasin boksi nr 2 omavoliliselt hõivata. XD
KASARMUS TAGASI
Üks mugavustärn jälle juures. Aga jah, ühel hetkel puhusin kogu korrusele sisse söögi- ja kapitalismipisiku, kui avastasin, et kõht on tühi. Ma soojendasin ühe ränduri hommikusöögi üles ja jõudsin vaid lusika sisse pista, kui juba hakkasid pakkumised sadama. Selle vastu sain ma pooliku tuubi glükoositablette, samasuguse avamata eine eest aga suure Snickersi! :)
Veebel õhtusel rivistusel:
"Kui märkate mingit viga, siis on ka teil midagi viga.
Kui teil mõlemal on midagi viga, siis on jaos midagi valesti.
Kui jaos on midagi valesti, siis on rühmas midagi valesti.
Kui rühmas on midagi valesti, siis on kompaniis midagi valesti.
Kui kompaniis on midagi valesti, siis on pataljonis midagi valesti.
Kui pataljonis on midagi valesti, siis on Kaitseväes midagi valesti.
Kui Kaitseväes on midagi valesti, siis on NATO's midagi valesti."
AVALIKUD TEADAANDED:
- Rühmakaaslane Topelt-Alfa tervitab härra leitnanti!
- Jaokaaslane Topelt-Tango tahab kõiki teavitada, et ta kukkus Kloogal ühe "söösta-ja-kata" harjutuse ajal tohutusse auku, kuid jätkas vapralt harjutuse sooritamist.
- Mina tervitan lähedasi, sõpru, kogu kaadrit, kõiki kaasvõitlejaid ja selle blogi lugejaid! :D
