1944 vol 2

Ja see juhtuski - jäin üheks nädalavahetuseks sisse. Meil on nimelt kolme nädala süsteem, kus üks nädalavahetus tuleb täiesti kindlalt sees istuda, teised kaks saab taotleda väljaluba. Seda sellepärast, et see on privileeg, mis antakse vaid neile, kel kõik vajalik tehtud ning käitumine korras. Aga see-eest sain ma enne sissejäämist 2 tundi linnaluba esikoha saavutamise eest teatejooksus (kohati oli jooksmisest asi eemal). Kasutasin võimalust ja ostsin odavaimat vaniljejäätist. Kuigi see maitses kui kartong, sain ma vastu praktilise kaanega plastkarbi, kus hoian nüüdsest oma hinnalisi esemeid.

Peale koristamist.

Seesoldud nädalavahetuse pidi osaliselt sisustama 10 km kiirrännak lahingvarustuses. Juhtus nii, et pooltel olid igasugused vabastused ja rändama pidi idee järgi minema vaid kahe jao suurune grupp. Aga meil vedas - seersant Kilo otsustas, et rännaku asemel hakkame jalgpalli taguma, šlangid jäid aga lehti riisuma! Sel päeval säras täiskuu küll liiga eredalt, sest lampi oli kuulda "Öörahu 5 minuti pärast!". Saime tervelt pool tundi magada. Pühapäev oli põhimõtteliselt laupäeva kloon, kuid öörahu kestis tervelt... wait for it... terve tunni! :D Suured-suured tänud härra seersandile, kes tegi seesolemise täitsa mõnusaks!

Käisin korra veel filmivõtetel! Nüüd olime siis Paldiskis, kuhu tuli kohale lausa kaks päris tanki. Seekord marssima ja hüppama ei pidanud, selle asemel sain Studebakeri kastis sõita! :D Nalja valmistas meile see, kui iga võtte ajal midagi ära kooles - kord oli see mõni veoauto, kord BMW mootorratas, kord tank...

Studebakeri piloodi töökoht.

Selle masina peal olin eelmine kord.

Leia pildilt vähemalt üks ajastuväline detail!

Lühidalt siis õpingute edenemisest. Olen C-kat kooliosa edukalt läbinud, ARK teooria on ka sooritatud. C-st lahutab mind vaid sõidueksami edukas sooritamine, mis tõenäoliselt juhtub tuleval nädalal. Kui saan selle ilma jamadeta ära teha, jõuan ka CE rongile hüpata!

Lihtsalt üks väga epic pilt!

Kolmapäeval (23.10) sain füüsilise vabastuse, sest vasak hüppeliiges hakkas tunda andma. Polnud see mingi ime, sest eelnesid sellele ju üks 10 km täisvarustuses rännak ning jooksuteemaline füüsiline tund. Võin öelda, et motivatsioon sai vabastuse saamise tõttu suure lisalaengu, kuna ees ootasid järjekordsed rännakud. Täisvarustuses rännak tuligi, aga ma õnneks ei osalenud, vaid riisusin lehti. Koridoris.

Mis mind küll luurama on tulnud?

No kust see tuli/tuvi? Ehk näide linnaloa
ootamise sisustamisest.

Ah jaa, lõpetuseks üks tore fakt - kui ma peale kahte nädalat välja sain, ostsin ma 20 € eest jäätist. True story! :)

1944 vol 1

Nädalaga on juhtunud märkimisväärselt palju, mis kõik vajab kajastamist. Esiteks sain ma suure auto roolis istuda. Tegu on VÜKK furgoonveokiga Volvo, millega ma siis õppesõite teen. Esmamulje oli selline, et nina on pedaalide juures, vaatepunkt asub justkui vaatetornis ning käike-poolkäike on terve persetäis. Algul tundus nende käikude lappamine ja kaks nuppu käigukangil päris hirmuäratavad, veidi hiljem aga juba mõistsin, et see ongi tegelikult täiesti minu teema. Minu valik LogPat-i kasuks on end igati õigustanud!

Ühel hetkel jäime ka mu lemmiktoolist ilma, vastu saime kaks kõvat tooli. Bad deal imho.

Kui linnaloalt tagasi jõudsin, avastasin oma tunnusplaadi puudumise. Väike kõne, ja sain teada, et jäi koju. Olingi siis sellises lollis seisus, et hommikustel ülevaatustel tagus see plaat mulle järjekindlalt miinuseid. Kuna väljaluba on siiski privileeg, mitte kohustus, siis oli reaalne võimalus, et ma ei saa oma olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Kirjutasin avalduse linnaloale pääsemiseks, et see õnnetu kett ära tuua ja, üllatus-üllatus, saingi! 

Kohe keerame Mustamäe teele; kodu juba peaaegu et paistab.

Siis juhtus selline lugu, et meid aeti kell 2:45 üles ja juba kell 3 startisime me Tallinna poole. Seal sai juba LogPat-i (ehk teise kodu) tõkkepuu alt läbi sõidetud ning vanu võitluskaaslasi näha. Kõige ägedam oli see, et trepist alla liikudes hüüdsid noorsõdurid "Tee vabaks!", et mulle ruumi teha. Nice. :D Kui kõht täis, liikusime relvadega kostüümide juurde ja sealt edasi võtteplatsi poole.

Kuna Falgi teel veetsime terve oma päeva, sain mitmeid suurepäraseid võimalusi kogu selle tralli jäädvustamiseks. Järgneb suur pildigalerii:

T-34. Umbes üle 100 kg, papi paksus 0,5 cm, kahur istub kõveralt.

Valmistatud Eestis.

Meie aga vahetasime poolt.

Gazikud ja muud seadeldised.

See T-34 on päris tank. Pange tähele, et ta seisab kergelt õhus...

...sest muidu lõhuks ta asfalti ära.

Mina seisin selle masina kastis ja pidin sealt maha hüppama. Päris mitu korda.

See on ka päris kena Buumer!

Musta numbriga masin. Iludus!

Briifingupaik.

Masinad puistati sealsamas liiva ja tolmuga üle, et reaalsem mulje jätta. Iseasi, kuidas filmis seletada neid liivalaike otse autode all...

Lätlased aitasid meil ikka korralikult Toompead okupeerida!

Kohe hakkan minema ka, Viljandis saab veel korra normaalselt magada, siis tuleb juba esmaspäeval päevnik olla... :)