Pool kuud läbitud

Lõpuks ometi sain arvuti taha. Pange end valmis ja ärge liiga palju juurde võtke, sest see postitus tuleb inforohkuse poolest üsna rasvane.

Esimesed 3 päeva olin rühma vastutav, sest juhtusin valel ajal vales kohas seisma. Õnneks esimesel nädalal sain kõik eksimused andeks, seega minul oli kergem kui teistel, sest sain selle koorma juba varakult ära kantud.

Esimestel päevadel peale rividrille hakkas mul kube hauduma ning sain laatsaretist kreemi ja ka tõelist puudrit, millest isegi kasu oli. Poest ostetud millegipärast nii hästi ei töötanud.

Ilmad on olnud põrgulikult palavad ja alguses pidime frentse kandma. Seda aga selle hetkeni, kuni keegi palavusest kokku kukkus.

Steniga saab vahel koridori peal juttu puhutud. Mulle ikka meeldib ta ütlus, et siin on rahvast rohkem kui inimesi. :D Eriti neil puhkudel, kui on külastusaeg ning telefonivalves passijad hakkavad nimepidi kutsuma neid, kellele külla tuldi. See eskaleerub kogu korrusepealseks röökimiseks, mis levib vahel ka kolmanda korruseni. XD

Alguses ei töötanud sööklas paiknev teler üldse ning meie kõigi lemmikprogrammi AK-d ei saanudki me igapäevaselt nautida. See privileeg on tulnud alles sellel nädalal. Varem ootasime niisama 20 minutit, kuni pesema pääsesime.

Pesemine oli esimese nädala algupoolel raskendatud, sest kõik mehed lendasid üheskoos laivi ning duššide arvuks on meil täpselt 4. Võib ette kujutada, milline aurusaun ja ülerahvastatus siis valitses. Nüüd on pesijad oma ajad ära jaotanud, nii et sellega on siis korras.

Minu arvates on parimad ajad SBK ajal uneaeg ja nädalavahetus. Kuigi uneaeg on valjude peeretuste tõttu alguses alati pisut häiritud, saabub uni üsnagi tempokalt, kuna töönädalad on füüsiliselt rasked. Laupäevad on mõnusad, sest siis saab hommikuvõimlemise asemel padjad-tekid tolmust puhtaks kloppida ning vabalt sportida. Samas nädalavahetus mõjub ka veidralt, sest sissetallatud argirutiini tõttu on mul alati tunne, et olen kuhugi hiljaks jäänud/jäämas.

Meie rühmal on kroonilise mölapidamatusega probleeme. Esimesel laupäeval saime rivistusel itsitamise eest toenglamangus passida, kuni ülem oma saapaid viksis. :D Edasi pidime mootorratturiasendis põristama. Mina etendasin siis ca 1000kuubikulist Harleyt. Ega naer seetõttu küll ei lõppenud.

Karistustest veel. Kuna hümn polnud õigeks ajaks peas, pidin seda 20 korda kirjutama. Me hilinesime söögile 1 minuti, mis maksis meile 50 tehnohalliringi jagu marssimist. Mingi asja eest saime veel 25 juurde (koos rühmalauluga lauldes), seega praegune seis võib olla ca 25 veel?

Kui külastusaeg lähenes, jagati meile sõbralikult infot. Meile loeti sõnad peale, et me tüdruksõpradega kuhugi nurga taha või tehnohalli paarituma ei läheks. Nii mõnigi laps olevat just tehnohallis või suvalise nurga taga tehtud.

Esmaspäeval toimus NATO test, et saada ülevaade meie füüsilistest võimetest. Mina tegin kätekõverdusi 32, kõhulihaseid 47 ja 3,2 km jooksin ajaga 22.12, seega läks üsna sitasti. :D Aga ma pean tõdema, et pärast oli küll selline fuck-yeah-tunne, mis sest, et jooksus jäin viimaseks.

Vahepeal saime ka AK-4 käperdada, lammutada ja koostada. Varsti on relvaeksam, midagi üle mõistuse küll ei tohiks olla. Selline basic ohutustehnika, relva laadimine, laetud relva ohutuks muutmine ja lammutamine-koostamine.

Vahepeale pillun ka kellegi mõttetera: "Aus ülestunnistus on pool võitu, millele järgneb karistus!"

Ja juhtus minu jaoks uskumatu sündmus - ca 5 km vastupidavustreeningut. See oli ikka üsna jõle, aga uskumatul kombel seisin viimaste meetriteni püsti,  hoolimata sellest, et lõpuks ma ei saanud aru, mis ümberringi toimub. :)

Üks näide ülemate huumorimeelest kah. Klassis hakkas üks reamees jutustama ning ülem noomis teda valel ajal naljategemise üle. Siis ütles ta: "Tahate head nalja kuulda? 8ndal kuupäeval kell 12.15 jooksis reamees [nimi] kahe minuti jooksul 2 tehnohalliringi!" Poiss sibas klassist välja ja tund jätkus normaalselt. Kaks minutit hiljem ilmus ta akna taha, käsi kenasti tervitusasendis ja küsis lõõtsutades: "Kas sisenen uksest või aknast?" Ülem tuiskas selle peale vihaselt klassist välja. Reamees olevat hiljem 20 minutit tehnohalli ümber jooksnud.

Eile sõime lõunat ja õhtusööki katelokkidest, sest nõudepesumasin oli "katki" läinud. Huvitaval kombel oli magustoit juhuslikult just sel päeval topsides... :D Õhtusel rivistusel anti meile teada, et hommikul pole vaja katelokke kaasa tassida, sest nõudepesumasin olevat "ära parandatud".

Lõpetuseks lisan siia ka omaloomingut. Selgituseks siis, et meie rühmalauluks on "Narwa pataljon" või "Kuradi laul". Otsige juutuubist ja kuulake üle, seejärel laulge selle viisiga minu lauluteksti! :D

Öörahu

Öörahu on nüüd saabunud

ja vait on jäänud kõik.

Sel ajal ei tohi röökida,

vaid tuleb magada.

Häda neile, kes vait ei püsi,

kohe seina äärde lähevad nad,

seal seisku ja mõelgu järgi,

millega nad hakkama said!

REF.

Staabiülema tigedast pilgust

saab ülimalt parastav naer ha-ha-haa!

Suru rohkem, sa sõdur, ei olnud veel "Jätta!",

küll sa jõuad rohkemgi veel!

On kuulda öös vaid nuuksumist,

sest käed on valusad.

Rohkem karjuda ei söonda meist

mitte ükski mees.

Kuid siiski on kuulda  üht kõnet,

keegi räägib telefoniga.

Kogu kompanii välja mingu siit,

pumbad tegemist vajavad nüüd!

REF.

Staabiülema...

Homme (s. o. esmaspäeval) lähen siis 5 päevaks metsalaagrisse, mis tähendab raske varustusega marssimist ja muusikapuudulikkust.

Perioodi kokkuvõte: Vsjo v porjadke! Venelastega on lahe vabal ajal kaarte taguda ja demblini on 10 ja 1/2 kuud. Ei jõua ära oodata juba esimese nunnu rooli istumist!