Aeg on jõudnud sinnamaale, et Kevadtorm on vaid pooleteise nädala kaugusel! Lõppemas on minu elu viimane linnaluba, seega viimast kokkuvõtvat postitust on oodata juba reservist! Veel on jäänud üks viimane laager, Kevadtorm ja reservnädal, mille alguses ka sünnipäeva saan tähistada. Kuna linnalubasid enam oodata pole, tassin vaikselt ka tsiviilriided kaasa.
Kiltsi (10.-15.04.14) ja Klooga (15.-16.04.14)
See oli esimene laager, kus keskenduti reaalselt autodele. Sai harjutatud tegutsemist juhul, kui takistus on teel, eemaldumist varitsusest, rattavahetust, veose kinnitamist, tõstukiga mässamist. Muide, aluseid tõstsime korraga ka kahe tõstukiga, mis nõudis head koordineerimist ja koostööd.
Juhtus ka üks verine seik, kui olin ühe endise jaokaaslasega auto all. Keerasime parajasti kardaani kinni, tema pingutas polte looma jõu ning kogu oma keharaskusega. Äkki sain lehtvõtmega piki nosplit, nii et see tundetuks muutus. Verd voolas ja olin kindel, et ninaluu läks kah. Lisaks kartsin hammaste pärast, sest löök kandus minuni ikka päris korraliku mürtsu saatel. Õnneks jäi verejooks mõne aja pärast vakka, selgus, et nina jäi sirgeks ja päev jätkus.
Hiljem põletati veokitega pisut kummi, sest asukoht lausa nõudis seda. :)
Ja üks tähelepanek veel - Chili Con Carne on ikka põhitoit! Mulle meeldib see mingil täiesti müstilisel põhjusel, pole vahet, kas soojalt või külmalt. Huvitav kõrvalsümptom on see, et paar päeva pole midagi, aga siis hiljem on võimalik stimuleerida lausa solgitoru lõhna, mis kedagi külmaks ei jäta.
Tõin MAN'iga vett juurde, seetõttu sain võimaluse terve ülejäänud päeva lebotada. Teised harjutasid tegevust varitsusse sattumise korral, seega mind ei hakatud sinna poole värgi pealt integreerima. Ühel hetkel hakkas see lamasklemine ajudele, sest mobla aku ütles üles ning sudokudest sai ka kõrini. Siit ka järeldus - kui tahad, et aeg kiirelt edasi läheks, leia mingi tegevus.
Veetoomisega seoses ka näide KV loogikast... Tuntud tõsiasi seisneb selles, et vaheseinteta veetsisternid tuleb transportides kas ääreni täis või täiesti tühjana hoida. Aga vahel on vaja ümber paiknedes ka poolikult täidetud kõgeleid liigutada, nagu siin vahel juhtub. Vedas, et ma juhtusin enne väljasõitu küsima, kas kohapeal ka veevõtuvõimalust on, sest mul oli kindel kavatsus muru kastma hakata. Ülem tõdes peale paari kõnet, et on vaja siiski niimoodi pooltühja paagiga sõitma minna. Siit siis veel üks järeldus - mõne tegevuse eest võivad erinevad ülemad sind samaaegselt noomida kui kiita. Katsu sa siis kõigile meelepärane olla!
Linnaloal käisin esimest korda rattaga sõitmas! Kogu ajateenistuse jooksul polnud ma jalgrattal isegi istunud, seega nüüd tekkis võrdlusmoment a la mina enne ajateenistust vs mina ajateenistuse lõpus. Täiesti metsas - ma surusin vaid õrnalt pedaalidele ja juba oligi suur kiirus sees! Mulle oleks justkui ämbriga kilovatte juurde kallatud! Sellest kannustatuna sõitsin Muugalt Männikule, vahepeal Pärnu maanteel hasartselt sprintides, sealt edasi trippisin Mustamäel majade vahel, kus imestasin peidetud aarete üle. Kokku tuli mingi 8 h rattasõitu, sest sain spontaanselt ka sõpradega kokku. Kuigi praegu teeb istmik veidi valu, oli see sõit seda väärt. Tõsiselt.
 |
| Kõige õnnetumas seisukorras eksponaat. |
 |
| Kõige enam maxed out eksponaat. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar