Tahte triumf

Nonii, üle pika-pika aja olen taas arvuti taha sattunud! Eelmine nädal jätsin ma blogi uuendamata peamiselt sellepärast, et oli nii palju toimetusi ning lihtsalt unustasin selle ja... see oligi tegelikult ainus põhjus.

Vahepeal on juhtunud piisavalt, esmalt siis paar sõna 2. Kloogast. Esiteks käisime pühapäeval enne Kloogat korvpalliõistlusel Saku Suurhallis. Elamus oli vägev, sest Valgevene sai Eestilt täiega kotti. Algustseremoonia oli ka päris vägev, sest kui valgevenelased ära tutvustati, oli eestlaste kord. Ja välja nägi see nii - valgus kustutati, pealtvaatajad haarasid oma telefonid, mis sädelesid justkui sajad tähekesed pimedas öös, kui Eesti meeskond udust välja sööstis ja lõppes see kõik KV-poolse hümnilaulmisega. Elamus, mille sealt sain, oli küll väga võimas ja hindamatu, sest kunagi varem polnud ma korvpallivõistlusel käinud (Tegelikult väiksena korra käisin, aga siis polnud inimestel nutitelefone ning tantsutüdrukuid ei osanud ma ka nii palju hinnata kui seekord.).

KLOOGA II

See laager toimus täpselt samas kohas, isegi meie telk oli sama koha peal ning kusepuugi seisis uhke lindi lehvides endises paigas, olles meie kusekahjustustele edukalt vastu pidanud. Meil oli ~8 km rahulik rännak, kus sai ka üle mingi tammi kõnnitud; meil oli päevane varjatud liikumine; kaabli vedamine mööda metsa ja MG-3 eksam, mille esimese korraga hästi sooritasin.

Me saime ka õhtul mingi vareme ümber ringkaitses passida, sest reamees G oli juba kolmandat korda mingi kraami kuhugi järelevalveta jätnud. Seersant oli vahepeal märkamatult seina ääreski käinud, ma ei kujuta ette, kuidas sai see võimalik olla, sest küllaltki väikeste vahede tagant olid reamehed valmis imaginaarseid laenguid sissetungijaile silme vahele põrutama.

Selles laagris toimusid tutvustavad loengud baranka (O) ja NAKi (=) teemadel, peale seda sai ka arvamust avaldada. Kui ma enda nime järele suurt ümmargust nulli kirjutama asusin, täheldasin ma, et nullid olid selges ülekaalus triipude ees. Kuna kvoot nägi ette, et NAKi peab minema teatud arv mehi, siis ei saanud ma end üldse turvaliselt tunda, sest enda arvamus ei maksnud reaalses elus tegelikult midagi.

Siis vahepeal tiirutas mingi vanamehenäss rattal läbi laagri ning mingi vene mutt tahtis laskesektorisse minna. Kuna kaader vene keelt ei vallanud, kutsuti kohale minu jaokaaslane, kes nii eesti kui ka vene keelt oskab. Siis oligi näha pilti, kus reamees püüab veenda kangekaelset kohalikku asukohta vahetama, samas kui kaadriväelased abitult pealt vaatavad. :) Muide, need kohalikud on võimelised lasketiire hülssidest palju efektiivsemalt puhastama kui süsteemses ahelikus liikuvad ajateenijad.

Siis toimus meil veel laskmiseksam. Et oleks põnevam, otsustas ilmataat või mõni kõrgem KV-lane uduse ilma kasuks, sellest siis ka paljud kesised tulemused. Me saime ainsa rühmana ka trassermoona lasta! See oli ikka päris vägev, kui keset ööd hakkasid justkui eikuskilt punased jutid lendama!

Toimusid ka järjekordsed Käbisõjad, mille tulemusena pidi meie rühm täpselt 1000 käbi korjama. Ma eeldan, et see summa oli reparatsioon, nagu ikka peale sõda kombeks. Siis me põletasime napalmiga ka käbi- ja prügipoiss Sankat, keda siis kordamööda tekiga kustutasime.

Laager lõppes ~12 km rännakuga, mis toimus muide täisvarustuses. See algas kell 5 hommikul, nii et võite vaid aimata, millal me ärkasime. Need kilomeetrid läbisime me 3 tunniga ning selg oli lõpuks ikka üsna rämedalt läbi. Üllataval kombel pidasid jalad aga täitsa kenasti vastu, nii et on täitsa lootust ka lõpurännak edukalt ära teha! Kõndida oli vahepeal lausa põnev, sest maastik oli nagu selline stereotüüpne künklik Kagu-Aasia riisipõld, mida piiras tihe udu, jättes mulje maailma äärealast.

TAGASI KODUS

Pühapäeval peale laagrit toimus järjekordne korvpallimatš, see kord siis Eesti vs Bulgaaria. Pronksikarva mehed lõid selgelt verest välja, kui LogPat, VahiPat ja Merevägi koos minuga kisasid. Nagu juba tavaks saanud, said külalised kotti.

Sai teatavaks, et kui 3 eksamit feilida, siis on automaatne SBK kordamine. Kuna igat eksamit saab veel 2 korda järgi teha, meenutas olukord üsnagi sarnaselt ülikoolielu.

4. september oli minu elu ilusaim päev KV-s, sest sain teada, et minust saab AUTOJUHT! Mitte niisama autojuht, vaid C- ja CE-kat autojuht! :D

Mosser sai ka maha müüdud, nii et puhkusele saades hakkan juba BMW-sid uurima! :)

Üldfüüsiline test!

• Kätekõverdused - 48
• Kõhulihased (käed kuklal) - 49
• 3200 m jooks - 16.08

Enne sain 101/300, seekord sain aga 190/300!

Eksamid sain ka kenasti sooritatud, nii et lõpurännak ongi veel viimane SBK asi!

MÖLAKAST

• Topelt-Alfa tervitab hr leitnanti ja imestab siiralt, miks pole ta FB sõbrakutset vastu pole võetud. Lisaks on tal kahju, et ta ei saa kuuluda hr leitnanti rühma NAKis.
• Kahekilone ütleb, et nibu pole ilus akna taga välgutada.